ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba Kerttu Luik YASB-51 072877 5 SISUKORD teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, sageli veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid. Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 5,8 m, keskmine paksus on 2,6 m. Rabaturvas on looduses küllastunud rabaveega. Erandiks on Meenikunno lääneosas paiknev freesturbaväljak, kus kraavitusest tingituna on rabavee tase alanenud 1-2meetrit. Turba all liivades paiknev põhjavesi on rabaveega hüdrauliliselt seotud ainult raba ja saarte piirimail. Siin toitub põhjaveekiht rabaveest sulglohkude kaudu. Sulglohkudes neeldub liivadesse rabast kokku voolav vesi, kus moodustab ligi poole rabaaluste vete äravoolust. Viimane aga Kerttu Luik YASB-51 072877 6 SISUKORD on toiteks Valg- ja Mustjärvele, sest Meenikunno on nn
Nendel on erinevad veeannid, sest saviliiv sisaldab vähem saviosakesi kui liivsavi. Savi enda veeand on aga nullilähedane. Aastal 1856 lõbustas prantsuse insener Darcy end sellega, et laskis vett läbi mitmesuguse terasuurusega (mitmesuguse granulomeetrilise koostisega ehk lõimisega) liivade vett ja jõudis järeldusele et: Q=kFI, Kus k on filtratsioonimoodul, F on ristlõile pindala ning I gradient ehk rõhumuutus jagatud teepikkusega (Vargamäe mehed rääkides kraavitusest kasutasid terminit vee kukkumine) Darcy seade: 1 ja 2 kraan ja anum, 3 ja 4 kõverad torud millede abil mõõdeti veetasemeid h1 ja h2 ning määrati liivakihi paksus ehk filtreeruva vee teekonna pikkus l. h1 - h2 I= ning vastavalt Q = kFI . Selleks, et aru saada mis see filtratsioonimoodul l siis on teeme järgmise viguri: · pinnavee vooluhulga mõõtmisest teame, et jagades vooluhulga ristlõike pindalaga saame voolukiiruse
annaabi.ee 
