Eesti asustus
Maaparandusvõttena kasutati endiselt kivikoristust, hakati põldude ümber kivist adu
ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks. Põlde ja heinamaasid ka
tarastati.
18. saj lõpust hakkasid Eestis levima uued põllukultuurid. Seni kasvatati põhiliselt
rukist, otra, kaera, lina ja hernest, ka naerist, kapsast, uba, kanepit ja nisu. Nüüd hakati
kasvatama kartulit, arenesid viljalõikuse ja -peksmise riistad. Ristiku kasvatamine.
Hakati kraavitama põllu- ja heinamaid. 1850ndatel torudrenaaz.
6. Eesti asulate areng: avaasulad -> linnusasulad -> keskaegsed linnad -> kujunemine
tänapäevasteks linnadeks. Kirjelda lühidalt nende arenemist ajaloo jooksul.
1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei
olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele.
Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt
annaabi.ee 
