Eesti loodusgeograafia konspekt
kvaternaari setted on ehituselt vanematest setenditest väga erinevad. Neid iseloomustab
koostismaterjali pudedus, kihtide piiratud levik ja suur horisontaal-ja vertikaalsuunaline
muutlikkus
PEAB TEADMA:
Esinemisala kivimi esinemisala
Avamusala peal ei ole teisi settekivimeid (ainult muld peal)
Paljandusala kivimid paljanduvad (ka vertikaal paljandid), nt merepõhi
Vaata järgi geoloogiline ajaskaala!
Noorem kui Devon Eestis ei esine.
Ürgmandrite ehk kraatonite asetus Kambriumis
Salumäed ehk korallrihvid
Aluspõhja settekivimid
on tekkinud 360-570 milj. aastat tagasi
Settelise pealiskorra kihid on väga väikese 6-13-minutilise nurga all lõuna poole kaldu (2-4
m langust 1 km kohta)
settekihindi kogupaksus ulatub 150-st (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni Edela-Eestis
(Ruhnul 770 m). Valmiera-Lokno kerkealal väheneb järsult 350 m-niAluspõhja settekivimite
joonis Eesti lõikes