Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000
aastate lõpul hakkas see
hääbuma. Koo-likorraldus rajati ühtluskooli süsteemile, õppe- ja
kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõte-test,
mis tähendas humanitaaralade ja nende õpetajate terava surve alla
langemist.
Uue ärkamisaja murranguliseks aastaks kujunes 1987, mil leidis
aset fosforiidikampaania vastu protesteeri-mine, loodi Eesti esimene
poliitiline rühm (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti
Grupp), esimene demo-kraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline
massiorganisatsioon (Eesti Muinsuskaitse Selts). Hiljem toimusid ühte-
kuuluvustunnet suurendavad üritused: laulev revolutsioon, ,,Eestimaa
laul", mis kulmineerusid Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise,
Rahvarinde survetega kaasnenud EKP leevendustega, lubamaks Eesti
lipu kasutamise, kuulutamaks eesti keele riigikeeleks. Suveräänsust
lootvate eestlaste vastulöökiteks kujunesid aga ENSV Töötajate