Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga mis pidid
õpilased tegema nende nimedega? Nad kuulasid ainult ja haigutasid, kas külmast või igavusest
-- isegi ei teadnud. Aga siis viis vanamees nad tähetorni, pani nad seal kordamööda kuhugi
selili ning näitas neile kuud, mille ketta laiust oleks võinud nagu mõõta süldadega. Ise seisis ta
kõrval ja juhtis tähelepanu järskudele mägedele, nende mustadele varjudele, tumedatele
orgudele, mingisugustele kraateritele ja tegi seda nõnda, nagu oleks ta alles eile või tunaeile
seal jalutamas käinud. Sellega võitis ta õpilaste südamed. Jah, külmanud kuuga võitis ta
Indrekugi südame, mis oli üleni paljas verine haav. Esimest korda kaua aja tagant tundis ta
kehas nagu mingisugust värskendavat voolu. Hakkas nii imeline sellelt vanamehelt kuulda, kui
pööraselt suur on maailm ja kui meeletult pisitilluke meie maakera-lõhmakas. Aga mis on siis