Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Kallas märgib,
et Krasnõi ümbruses leidus suvel 1901, kui ta oma uurimisreisi kraasnalaste juurde ette
võttis, 32 külas "999 Eesti verd meesterahvast, 978 naisterahvast, kokku 1977 hinge", kuid
nendest oskasid eesti keelt siiski ainult 85 meest ja 14 naist 21. Kallas tegi tänuväärse töö,
talletades ja avaldades andmeid kraasnalaste eluolu ja keele kohta veel enne sealse eesti
kõne täieliku kadu. Tänaseks on kraasnalased keelelt täiesti venestunud.
Eesti vahetusse lähedusse Peterburi ja Pihkva kubermangu, Peipsi järvest idas ja
kagus, tekkis ajapikku veel mitu eesti asundust. Ajaloolase Viktor Maamäe andmeil lõid
Põhjasõja ajal eesti põgenikud Pihkvamaale Luuküla, mille lähikonda hiljem tekkisid
teised eesti külad, nagu Jersovo, Tsudskie Zahhodõ, Janovõ Zahhodõ ja Griva 22.
Arvatavasti on tegemist sellesama 21 talust koosneva asundusega, millest kõneleb juba
annaabi.ee 
