Leonardo da Vinci
Milanos tuli Leonardole teatud osa oma ajast ja energiast pühendada avalikele
ausammastele ja sõjatehnikale. Mõlema kohuse täitmisel rakendas ta oma ainulaadset
mõtlemisviisi. Ta kavandas palju relvi: mitmeraudseid püsse, mehhanisimi käsikahurist
tulistamiseks, voolujoonelise stabilisaatoriga mürske ning suurtükkide kasutamiseks
sobivaid kindlusi. Ta töötas ka paljude rahuotstarbeliste masinate kallal, nagu kraand,
lõikeriistad, mehhaanilised kangasteljed ja traadivalmistamise seadeldised.
Leonardo ainuke tähtsam skulptuur oli tohutu, 6,7 meetri kõrgune ratsamonument
Ludovico isale Francesco Sforzale. Selle ettevõtmise kalla töötas ta vaheldumis 12 aastat
ning 1493. aastal valmiski täissuuruses savimudel. Leonardo kavatses hiigesuure
Francesco Sforza ratsamonumendi pronksi valada, kuid kuju tohutud mõõtmed tekitasid
raskusi