Eesti keele lauseõpetus 2010/2011
muu deverbaalist nimisõna, nt Juku tulek, lapse kiire areng, mehe kõrvalhüpe. Selliseid
fraase nimetatakse nominalisatsioonideks. Nimisõna väljendab nominalisatsiooni korral
mitte tegevust kui protsessi, vaid tegevust kui nähtust. Nimisõna laiendid ei ole sihitised,
öeldistäited ega määrused, vaid täiendid. Need täiendid, millele lauses vastab alus või
sihitis, on omastavas käändes, nt Päike (alus) tõuseb -- päikese tõusmine/tõus.
Kraamitakse tube (sihitis) -- tubade kraamimine. Määrusele vastavad täiendid on
määruse vormis, nt Kõigiga kogu aeg poliitikast rääkimine hakkab juba ära tüütama, v.a
viisi- ja ajatäiend, mis võib esineda nii määrusetaoliselt määrsõnana kui ka omadussõna
käändevormina, nt vara = varane tõusmine, pikalt = pikk seletamine.
Kui nominalisatsioonis on rohkem kui üks täiend, kusjuures üks neist on omastavas,
annaabi.ee 
