Kirjanik ja tema aeg. Juhan Smuul "Jäine raamat"
Kaplinna kail ootavad
Koperaatsia mehi kolm autobussi, mis viivad mehed Hea Lootuse neemele.
Juhan Smuul kirjeldab, et ta pole kunagi sallinud ekskursioone, puhkekodusid
ja muud taolist, mis on väsitavad. Aga Hea Lootuse neemele sõitmine oli
midagi muud kuna mehed olid mandril ja olid üksteisega lähedaseks saanud.
Smuulile on väga tähtis loodus oma suuruse ja iluga. Smuul näeb nüüd
esimest korda ka India ookeani. Varsti hakkavad mehed edasi sõitma ja
kraadki hakkab järsult langema. Hakkab sadama lumega segatud vihma ja
nähtavus nii hinges kui ka merel on halb. Smuul mõtleb, et naljakas on
tõdeda kui vahepeal oli kõige keskpunktiks paaditekk, siis nüüd on seal
kinoseansside ajal vähe rahvast ning tarvis on juba vattkuube. Laeva
keskpunktiks on muutunud hoopis suitsetamissalong. Smuul kirjeldab
jäämäge kui ookeanist kerkinud hiiglasliku suhkrupeana, mille lõhkumise
perenaine on parasjagu pooleli jätnud
annaabi.ee 
