tihedamalt koos ning kus nende liikumise tõttu võivad nad omavahel põrkuda. Kui taevast hakati mõõtma röntgenkiirguse lainealal (esmakordselt satelliidilt UHURU aastatel 1970-1973), siis selgus, et galaktikaparved on röntgenkiirguse allikad. Röntgenkiirgust ei saa mõõta maa pealt, sest atmosfäär neelab selle täielikult. Selleks tuleb kasutada õhupalle-sonde või satelliite. Selline röntgenkiirgus saab olla pärit vaid ülikuumalt, umbes 10 kuni 100 miljoni kraadiselt gaasilt. Seega galaktikaparved ei sisalda mitte ainult galaktikaid vaid ka gaasi. Kust on pärit kuum parvegaas? Kas see on galaktikate tekkimisest üle jäänud ürgse või hilisema päritoluga gaas? Sellele küsimusele on vastus olemas, sest parvede röntgenkiirguse spektris on avastatud kõrgelt-ioniseeritud raua jooni (6,7 keV energia juures). Aga rauda saab tekkida vaid tuumasünteesi käigus tähtedes. Seega ei ole parvegaas (või vähemalt osa sellest) ürgse
liiga suur kleepuvus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. 20%-s soolhappes mõningal määral lahustuv. Kloriit: raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga. Sekundaarsed kloriidid mood. küünekivi, biotiidi, hüdrovilkude muundumisel. Värvus roheline, kõvadus 2 -4, erikaal 2,5-3,4. Neelamismahtuvus 10-40 mg-ekv/100g. Lahustuvad hästi 10%-ses HCl-s umbes 80 kraadiselt temperatuuril, kusjuures Fe kloriidid lahustuvad paremini kui Mg -kloriidid. Kloriite leidub sageli mõõduka kliima tingimustes mood. muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad). Götiit Fe2O3.H2O ja gipsiit kujutavad endast murenemise lõpp- produkte või mood. vastavatest amorfsetest hapetest ümberkristalliseerumise teel. Muldade peenelt dispergeeritud osas leidub veel huumust, amorfseid räni-, alumiiniumi-, ja rauahapendeid, allofaani. Hapendid ja hallofaan on
annaabi.ee 
