V: U=fi1-fi2 --> fi1= U+fi2 U=A/Q siis fi1= A/q+fi2 fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V fi1=230V Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised V: Närvikuid on taru, mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse
V: U=fi1-fi2 --> fi1= U+fi2 U=A/Q siis fi1= A/q+fi2 fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V fi1=230V Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised V: Närvikuid on taru, mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse
annaabi.ee 
