Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Paljud maata tp ja prisorje oli hõivatud
tööjõuna otseses tööstuses ( eriti uurali tööstusettevõtetes) Teenisi palka nau vabrikutöölised,
samas olid ettevõttega isiklikult seot. Kui ettevõttel läks hästi oli ka tööstusorjadel soodustusi.
Kuie ttevõttel läks aga halvasti, siis võidi ka väga paju vireleda. Samas igal juhul, isegi kui
hästi läks, said nad 3-4x vähem palka kui omal jõul palka oleks saanud.
Suur osa oli ka riigitp (Kazevnnõe kpestjane) e kroonutp. Ei saanud maast lahus osta või
müüa. Ei nim pärisorjadeks. Teatud tingimustel oli neil õigus sots staatust muuta ( nt
linnaelanikuks saada). Lahedam elamine. Riigitp osakaal on ärk-järgult kasvanud. Palju riigitp
kasu tpalju riigiettevõtetes nt suurte metsaalade raiumiseks ja laevaehitamisel.
Holopid orjad. 1649 a ulozenies on holoppide kohta täiesti eraldi artiklid. Holoppe on
eristatud oma õigusliku seisundi poolest tp, neid on nähtud kui vallasasju ja orje