Hüperinflatsioon
adminisrtatiivsete meetmete kõrvaldamisel viib uue hinnatõusuni. Hüperinflatsiooni
puhul peetakse samuti konktreetsest arvulisest väärtusest olulisemaks selle toimet
majandusele. G.Kolodko näiteks peab hüperinflatsiooni sellise tasemega inflatsiooniks,
mis hävitab riigi rahandussüsteemi, on kahtusteta majanduskasvu pidurdumise ja
alanemise põhjuseks ja täielikult lõhub seose tööviljakuse ja tasutamise vahel(Kolodko,
Gotz-Kozierkiewicz, Skrzeszewska.Paczek, 1990) .
Hüperinflatsioon oli näiteks 1989.a. Jugoslaavias, kus jaehindade indeks ulatus 135%-ni
ning Poolas 1989.a. augustist kuni 1990.a. veebruarini jaehinnad olid 1990.a. veebruaris
keskmiselt 9,3 korda kõrgemad kui 1989.a. juulis. (Alari Purju 1991).
Palgainflatsioon
Kuluinflatsiooni üksikutest alaliikidest märgime kõigepealt palgasurvest tingitud
inflatsioon ehk palgainflatsiooni. Turumajanduses moodustavad palgakulud paljudes