Tegu on orgaanilise lahusega, puudub N, O ja F rühm, millega vesinik saaks ühineda. c. H2N-CO-NH2 (uurea) on võimeline moodustama vesiniksidemeid, sisaldab nii O ja N rühmi. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Klassikalises mõttes on vesinikside suuremas osas elektrostaatiline vastasmõju teatud kovalentsuse osakaaluga. Vesinikside tekib prootoni doonori X-H ja prootoni aktseptori Y vahele: X-H···Y. The 2 conditions given for hydrogen bonding are: 1) A hydrogen atom must be covalently bonded to O, N or F atom. I can understand this part, as O, N and F are highly electronegative and will leave the H with a positive dipole (more or less a H+ ion). 2) The other condition is that the atom with a lone pair which the H is hydrogen-bonded to must be O, N or F. 3
Pilet 6 Iooniline, metalliline võre, tooge näiteid. Võrrelge nende tahkiste omadusi Iooniline: elektronid on üle läinud elektronegatiivsemale aatomile, 2 iooni vahel on elektrostaatiline tõmbumine. Kõik ioonsed soolad on tahkes olekus kristallilised ja sulamistemp on kõrged, kuna vedelasse olekusse üleminekuks tuleb ületada tugevad elektrostaatilised jõud. Ioonidevaheliste tõmbejõudude suurus sõltub nii iooni suurusest kui ka laengu suurusest. Sideme kovalentsuse suurenedes sulamistemperatuur langeb. NaCl, KNO3... metalliline: metallilises võres liiguvad metallide valentskihtidelt lahkunud elektronid vabalt ringi. Neid nim juhtivuselektronideks. Metalliline side on nõrgem kui kovalentne või iooniline, tugevam on side siirdemetallides, kus esineb kovalentse ja metallilise segaside. Metallilisel sidemel puudub suund => metalli on võimalik deformeerida. Cu, Fe.. Ioonilise sidemega ained on suurema sulamistemperatuuriga, tugevamad kui metallid