halb töödeldavus suhteliselt kõrge hind 5.1 Tihedus Tihedus on metallidest madalam ja polümeeridest suurem. Väikseima tihedusega on boorid ja räni ühendid (boorkarbiid, boornitriid, ränikarbiid, ränioksiid, räninitriid). Suurima tihedusega on rasksulavate metallide ühendid. 5.2 Soojusjuhtivus Eri materjalide soojusjuhtivus sõltub peamiselt aatomsidemetest. Metallid: metalliline side - palju vabu elektrone - hea soojus ja elektrijuht Keraamika: Ioon- ja kovalentsidemed - elektronid seotud - metallidega võrreldes halvem soojus- ja elektrijuht Polümeerid: kovalentsidemed polümeeriahelates - elektronid seotud - nõrk soojus- ja elektrijuht (saab parandada täiteainete abil) Keraamika omadused jäävad metallide ja polümeeride vahele. Kasutatakse valdavalt isolaatoritena (teatud erandid) Soojuslevi foononite (kristallvõre võnkelevi) abil Parimad soojusjuhid ühekomponentsed keraamilised materjalid või ühendid, mille
ühtlasi ümber naaberaatomi. Iga aatomipaari ümber tiirlevad kaks valentselektroni Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 2 moodustavad kovalentsideme. Kovalentsideme korral iga sidet moodustav valentselektronide paar kuulub võrdselt mõlemale naaberaatomile moodustades väga püsiva struktuuri. Valentselektronid võivad osaleda juhtivusprotsessis ainult juhul kui nende kovalentsidemed mingi välise energia, näiteks soojusenergia toimel katkevad. Vabade elektronide kontsentratsioon pooljuhis on seetõttu võrdeline pooljuhi temperatuuriga. Toatemperatuuril leidub puhtas (omajuhtivusega) ränis ligikaudu 1 vaba elektron 1012 aatomi kohta. Absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutuvad pooljuhid mittejuhtideks (dielektrikuteks), kuna neis ei leidu enam vabu elektrone. Lahkunud elektroni kohta kovalentsidemes nimetatakse auguks (ingl. k. hole, sks k. Loch
annaabi.ee 
