Prantsuse revolutsioon
ajal kaldunud paremale ning rikkamaid kihte soosiv valimisseadus võis neile tagada edu.
Kuid rojalistid otsustasid valitsuse kukutada ja lootsid kuningavõimu taastada. Siiski
suutis valitsus nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil maha suruda, kes hakkas aina
rohkem populaarsust koguma. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem, millest talle
siiski ei piisanud ning ta hakkas kaaslastega planeerima riigipööret.
9. novembril 1799 hõivasidki Napoleoni väed Seadusandliku Kourpuse hoone ning
sõjaväe survel pidid saadikud Direktooriumi laiali saatma.
Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.
Selle riigipöördega lõppes ka Prantsuse revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu.
Prantsuse revolutsiooni vastukajad mujal Euroopas
Saksamaal võeti Bastille' vallutamiseteade vastu vaimustusega ning Rahvuskogu
tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas, mida Saksa valgustajad veel teha
polnud suutnud
annaabi.ee 
