2017.a Paphos asutati juba neoliitikumis. See oli Aphrodite ja hellenismieelsete viljakusjumaluste kultuse keskus. Ühe müüdi järgi on Aphrodite sündinud vahust ja ta uhuti kaldale just Paphose lähedale. Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastus-, ili- ja viljakusejumalanna. Enamus kohti linnas on seotud just temaga. Hiljem levis Aphrodite kultus üle kogu Egeuse. Paphos on ajagatud kaheks – Nea- Paphos ja Pano – Paphos (Kouklia). Kouklia on küla, mis asub 16. km kaugusel Paphose linnast ja mida arvatakse olevat Aphrodite sünnikoht. Nea Paphose rajajaks pakutakse Nicoclest, u 310.a eKr. IV sajandil eKr sattus Paphos Egiptuse valitsemise alla. Paphos oli oluline meresadam, seal elas Küprose sõjaline komandant. Paphosel oli õigus vermida oma münte ja see õigus säilis ka järgmise võimu ajal. Paphose pindala oli 95 hektarit. Linn oli ümbritsetud kivimüüriga, seest jaotatud kvartaliteks.
Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Väljapääs Atlandi Ookeani läbi vahemere. Küprose vähestest jõgedest ,mis suurema osa aastas kuivavad on, on suuremad Karyotise, Pedieos, Serrakhis, Dhiarizos. Küprose mõne magedaveejärje (näiteks Kouklia) kõrval on olulisemad kaks suur soolajärve: Larnaca ja Akrotiri. Riigi pinnamood Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp - Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.