Eesti uusim ajalugu 1850-1944
jt;
Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita,
Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu,
Mõraste, Jädivere, Luiste;
Pärnumaal hävis kokku 13 mõisahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle,
Vana-Vändra, Uue-Vändra[5] (Rõusas), samuti Massu karjamõis);
Mõisate rüüstamise ajal hukkus Arthur von Baranoff Peningil ning mõnitati ka Pargi mõisnikku
Viktor von Kotzebued, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast
lippu. Vanamõisa parun Otto von Budberg olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning
sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud.
Rahutuse mahasurumine
Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine Balti
kindralkubermang ja määrati ajutiseks kindralkuberneriks Vassili Sollogub (1848–1914).
Eestimaa kubermangu kuberner oli märtsist kuni 13
annaabi.ee 
