Saatuslik uudishimu
See, mis nad leidsid oli hämmastav. Nad avastasid kitsa
käigu maa alla, mida ei olnud mitte ühelgi majaplaanil. President oli väga julge ja
uudishimulik. Tal oli kohe vaja teada saada, kuhu koridor viib. Ta ei suutnud teisi ära oodata
ning võttis taskulambi ja hakkas käiku pidi maa alla minema. Kui Oskaaro oli natuke
kõndinud, hakkas ta taskulamp vilkuma, kuni lõplikult kustus. Ta ei teadnud, kas minna edasi
või tagasi. Mõlemale poole vaadates oli näha ainult kottpimedust. Järsku kuulis ta neid samu
hääli, mis teda enne kabinetis hirmutanud olid. President otsustas minna häälte suunas. Paar
meetrit edasi kõndides tundis ta üht haisu. Mida kauem ta kõndis, seda suuremaks lehk läks.
Oskaaro tahtis teada, kust see hais tuleb. Ta oli juba üsna pikalt kõndinud, kuni jõudis ühe
kambrini. Kambri uks oli praokil ja üleni roostes. Ta lükkas ukse lahti ning kambrist sibasid
välja kaks rotti. Üle terve Oskaaro keha jooksid külmavärinud