Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb isastel 1/6, emastel koguni 1/4 võrra. Ainus pulmareis jääb ühtlasi ka viimaseks nende elus. Silmud liiguvad üksnes pimeduse varjus: ränne toimub kottpimedatel kuuvalguseta öödel, mõnikord ka päeval, aga seda ainult siis, kui vesi on sogane ning ilm sombune. Jões valib isane silm sobiva platsi ja kaevab sinna pesalohu. Pesa valmis, ilmub kohale ka emane. Paaritusmängud võivad kesta mitu päeva. Kui mari on koetud ja viljastatud, kaetakse see hoolikalt liiva ja kruusaga. Paari nädala pärast koorub ussikesesarnane kollakas vastne - liivasonglane, kes erineb täiskasvanud silmust niivõrd, et kaua aega peeti teda omaette perekonda kuuluvaks
www.sunsite.ee Kudemine Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb isastel kuuendiku võrra, emastel koguni neljandiku võrra. Ainuke pulmareis jääb ka viimaseks nende elus, peale sigimist silmud kahe nädala jooksul surevad. Silmud liiguvad ringi üksnes pimeduses: ränne toimub kottpimedatel kuuvalguseta öödel, mõnikord ka päeval, aga seda ainult siis, kui vesi on sogane ning ilm sombune. Jõepõhjas valib isane silm sobiva platsi ja kaevab sinna pesalohu. Kudemine leiab aset kiire vooluga jõelõikudes. Kui pesa on valmis, ilmub kohale ka emane. Paaritusmängud võivad kesta mitu päeva. Peale marja kudemist ja viljastamist kaetakse see hoolikalt liiva ja kruusa kihiga ajakiri.kalastaja.ee Jõesilm toiduna