E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Vara hommikul tõmmati Viljandi lossi värav üles ja pikk rida regesid, viljakotid peal,
sõitis lossi õue. Voorivedaiad lõid silmanähtavalt koh-kuma, kui nad kõiki rüütleid ja
sõjamehi juba nii vara täies sõjaehtes väljas nägid olevat. Suurem hulk regesid oli veel värava
taga, kui viimane korraga maha lasti. Sõjamehed kargasid nüüd igast küljest voorivedajate
kallale; need jõudsid vaevalt ehmatuse pärast karjatada, kui nad juba tükkideks raiutud
olid. Nüüd hakati kottisid odadega läbi pistma. Mõnest kotist katsusid mehed välja ronida,
aga vaevalt tuli kusagil pea nähtavale, kui ta ka kõhe puruks löödi. Jäätunud õue peal sirisesid
sooja vere ojad. Haavatute ja surijate hädakisa pani õhu värisema. Kisa ei kestnud kaua, sest
odad ja mõõgad tegid agarasti vaigistamistööd.
Üksainuke regi, nimelt kõige esimene, oli verest puhtaks jäänud. Ree peal oli kolm kotti,