leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. On keskkonnale väga ohtlikud, sest enamik neist ei lagune. Enim kasutatav plastik maailmas on polüetüleen. MÜRGINE KASUTUSVALDKONNAD Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PAKENDAMINE 40% 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena, sellest 18% kottidena,27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid. Ameerika plastpudelite peale kulub aastas nii palju naftat,et selle eest saaks sõita 1,3mln autot. Kasutatakse, sest toit säilib kauem,on kerge ja turvaline. EHITUS 20% Isolatsioon-hoiab hästi sooja, väldib lekkeid, võimaldab majapidamistel energiat säästa. Vastupidavus korrosioonile Odav Minimaalne paigaldus ja hooldus Jätkusuutlik Tuleohutus
- Kilekotte toodetakse taastumatust maavarast naftast ning vaid 1% sellest läheb ümbertöötlemisele. Kasutusmaht ja kasutamine - Euroopas kasutati 2003. aastal pakendite tootmiseks 15 miljonit tonni erinevaid plastikuid, mis moodustab 37% plastikmaterjalide kogutarbest. Plastikusse pakendatakse üle 50% Euroopa kaupadest, kuid see moodustab pakkematerjalide kaalu järgi vaid 17% - 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena, sellest 18% kottidena. 27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid. Kasutusmaht ja kasutamine - Kasutatakse lisaks pakenditele ka peaaegu kõikides tarbeesemetes, autotööstuses, tööriistades, mööblis, tehnikas. - Enim kasutatav plastik maailmas on polüetüleen keskmiselt kasutati 2001. aastal 10 kg inimese kohta. Lääne-Euroopas oli polüetüleeni kasutus 2001. aastal keskmiselt 35 kg inimese kohta aastas. Euroopas
kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole? Miks me ei õpi enda vigadest? Miks me alati tahame valida kõige kergema tee? Miks me otsustame inimese üle enne, kui oleme teda tundma õppinud? Kui paljud meist lohistavad nähtamatute kottidena kaasas oma minevikku! Truult veame kaasas pettumusi, solvumist, kättemaksuiha. Piisab vaid meenutusest, kui süttime taas kui kustunud tõrvikud. Viha võib põleda meie alateadvuseski ereda ja jõulise leegina. Miks me ometi ei suuda andestada? Teistele, endale? On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab? Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust