klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). Kõige raskem aeg... Nõ uko g ude anne ks io o n ja s e lle le järg ne v ae g 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse nagu enamik eesti raskejõustiklastest. Ta saadeti Kotlasesse. Nagu räägivad ta eluloo uurijad, ei olnud temas soovi muru süües kohapeal surra, mistõttu põgenes kuid kohalikku keelt mitteoskajana jäi üpris pea venelastele vahele. Ta mõisteti surma, kuid surmanuhtlus asendati karistuspataljonis teenimisega võitluses soomlaste vastu. Rindele saadetuna ei alustanud ta sõda sugulasrahva vastu vaid põgenes samal sügisel üle rindejoone Soome. 1942 saabus ta tagasi Eestisse. Saavutused... Olümpiamäng ud: Kuld(1936)
välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu. Palusalu tuli märtsi alguses Tallinnas Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Kotka ja Karklini ees. Palusalu asemel pandi Eesti koondisse Euroopa meistrivõistlusteks Tallinnas Johannes Kotkas, kes tuligi Euroopa meistriks Edaspidi 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse nagu enamik eesti raskejõustiklastest. Ta saadeti Kotlasesse. Peale paljude eestlasstega koos põgenemiskatset määrati esialgu surmanuhtlus, mis asendati Karjala rindele saatmisega. Pool tundi peale rindele jõudmist põgenes ta üle rindejoone Soome, kus Heikki Savolainen tundis ta ära. Selletõttu veetis lühikest aega pärast sõda 1945. aastal vangilaagris. Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest.