Eagles eat a lot of little things what can't get away. For example: mice's, fish, little baby animals and snakes. In the wild, Bald Eagles typically live about 20-30 years, but can realize a life span of approximately 50 years. They generally live longer in captivity, up to 60 years. Kotkas 60 erinevat kotka liiki elab Euraasias ja Aafrikas. Väljaspool seda piirkonda, USA-s ja Kanadas elavad vaid kahe kotkaliigi (Bald ja Golden Eagles) esindajad, üheksa liiki elab Kesk-ja Lõuna-Ameerikas ning kolm Austraalias. Enamik kotkaid on väga suured. Kõige suurem neist on merikotkast, kes võivad kaaluda 500 grammi kuni 6,7-kilogrammi ja olla 40-100 cm pikkused. Nagu kõigil röövlindudel, on kotkal väga suur võimas konksus nokk, et lõigata liha oma saakloomadelt, tugevad lihaselised jalad ja võimsad küünised. Samuti on neil väga terav
sellised linnud nagu räät, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Soomaa kotkad Eestis pesitseb kuus liiki kotkaid, need on: merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur- konnakotkas, kaljukotkas ning kalakotkas. Soomaa rahvuspargis on tõestatud kahe kotkaliigi pesitsemine kaljukotkas ja väikekonnakotkas. Arvukaim Soomaal pesitsevast kahest kotkaliigist on väike-konnakotkas. Seda suurekonnakotkaga sagedasti vahestusse aetavat lindu pesitseb rahvuspargis 5-6 paari. Liigile sobivad pesitsemiseks ka rahvuspargi väljajäävad alad. Nii on teada Soomaa rahvuspargi vahetus läheduses pesitsemast 4 väike- konnakotka paari. Pesitsemiseks sobivad liigile luhtadeäärsed kuuse-segametsad ja lodud. Kui
Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse. Kaljukotkast kutsutakse muuhulgas ka lindude kuningaks ja kaljukotkast järgnevalt juttu ka tuleb. Kaljukotkas Välistunnused Kaljukotkas (Aquila chrysatos) on suur suhteliselt saleda kehaga röövlind. Kaljukotkas on jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Eesti suuruselt teise kotkaliigi tiibade siruulatus küündib kuni 230 sentimeetrini. Vanalinnud on tumepruunid heledamate suleääristega roostja lagipea ja ülakaelaga. Sabatüvik on hall mustja tipuga. Vanalindude silmad on tumepruunid. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on kollased, küüned mustad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Pealagi on noortel kaljukotkastel
annaabi.ee 
