Mõnel pildil oli väga selgelt näha kuidas oli tehtud silmadele piirjooned ,see ei rikkunud pilti vaid näitas kui ilusad võivad ühed või teised osad olla inimese kehas . Kõige rohkem meeldis mulle külmal ilmal tehtud rannas pilt ,kus seisis ema koos oma lapsega. Pilt oli sinakas toonis, merel oli hõbedane läige mis peegeldus arvatavasti päikesest , mis küll pildile ei jäänud . Kahtlen ,et pildil olevad inimesed teadsid või teavad ,et nad on üks väike , kuid ilus osa Dmitri Kotjuhi foto näitusest. Praegu näidetakse seda näitust Viljandis hiljem läheb see Tartusse ja lõppude lõppuks on see esindatud Pärnus .
jutustamine (eriti üllatavad värsked võrdlused ja täpsed epiteedid) , samas jäi ,,maailma" loomine kuidagi liiga minimalistlikuks. 11. Eestivene kirjandusest (Igor Kotjuh, Andrei Ivanov, P. I. Filimonov) Kui 2000. aastate kirjanikel oli läänelik orientatsioon, siis eesti-vene kirjandus on erinev (,,Teise") vaade eesti avalikule ruumile (A. Ivanov ,,Peotäis põrmu"): tuulelohe metafoor (J. Kaus) ja rahvusülene kirjandus (E. Laanes). Identiteediprobleem (nt I. Kotjuhi või S. Grigorjeva luules, Ivanovi ,,Tuhk"). Kirjanduslik pluralism: postmodernism, uussiirus jt. Suur emotsioon ja temperament, eepilisus. Filosoofiline eksistentsikirjeldus Jelena Skulskaja 90ndatel ja 00ndatel Vene kogukonnas ja Eesti-Vene kultuuri üheks eestkõnelejaks. ,,Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda" (2013) postmodernistlik romaan. Lood, mis omavahel lõikuvad, kuid saavad alguse väikesest sündmusest. Tähtis