Müüdid eestlastest ja eestlusest - tõesed või mitte Igal rahval on oma müüt sellest, millised nad on. Eestlased on ikka kiitnud oma väikese rahva usinust, tagasihoidlikkust ja kohusetundlikkust. Kõik kirjeldused pole muidugi nii positiivsed. Uue aja kõnekäänud räägivad sellest, et ,,eestlase lemmik toit on teine eestlane" ja ,,eestlase lemmikmäng on kotisjooks", mis vihjavad eestlaste kalduvusele teisi ülemäära kritiseerida ja kilplaste kombel alustada maha ehitamist katusest. Mina arvan, et eestlased on väga tublid ja kaugele arenenud, kuid kindlasti ka kiuslikud , samas on nad ka töökad.Nagu paljud välismaalased on öelnud, et Eesti naised on kõige ilusamad, seetõttu on paljud Eesti naides läinud ka välismaalastele mehele. Eestlaste töökus väljendub meil ka sajandipikkuses maaharimises, tänu millele on meil
Antud kogumik on esimene kirjutis üle 40 aasta, kus kirjutatakse Järvamaa kergejõustikust ja tema arenguloost. PAIDE Alustame Paide linnast, kauaaegsest maakonnakeskusest, kus esimesed märkmed kergejõustiku kohta pärinevad aastast 1912. Paide oli üks neid provintsikeskusi, kus tegeleti uudse harrastusega, mida tunti siis atleetika ehk lihtsalt kergeharjutuste nime all, mille hulka kuulusid peale tänapäeva klassikaliste alade ka pallivise, kotisjooks ja võiduturnimine. Paide linnas alanud kergejõustikuga tegelemine laienes aastate jooksul tunduvalt ja tekkis tarvidus korraliku võistluspaiga staadioni järele. Enne Esimest maailmasõda kasutasid Paide spordiharrastajad oma kokkutuleku- ja harjutuskohana Aiavilja tänaval asunud Tariuse näituseplatsi. Seal sai joosta, hüpelda, võimelda kuid ka jalgpalli togida. Sõjapäevil jäid näitused ja muud üritused korraldamata. Vahetus omanik ja spordiplats.
annaabi.ee 
