Võõrsõnaraamat esitab ühe keele või allkeele võõrsõnu (Nt., Võõrsõnastik M. Kuusk T 2005) Uudissõnaraamat esitab uudissõnu ehk neologisme. Nt ,,Väike uudissõnastik" 2. tr Tallinn, 1989 Fraseoloogiasõnaraamat Sisaldab püsiväljendid. Need on sellised keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene nende koostisosade, neile on omane metafoorsus, piltlikkus, nad ei ole sõna-sõnalt tõlgitavad teise keelde. Nt.: Kotiriided kandma - kedagi leinama, leinas olema Kivi kotti ütlus millegi kordamineku soovimisel Kahe silma vahele jätma märkamata, tähele panema jätma (A.Õim ,,Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn, 1993, 2. tr 2000) Tõlkesõnaraamatud Need on kahekeelsed või mitmekeelsed sõnaraamatud. Nad esitavad märksõna ühes keeles ja vasted või seletused teises keeles (vene-eesti sõnaraamat, inglise-eesti sõnaraamat). Grammatilised sõnaraamatud Need on: Õigekirjutussõnaraamat
niiviisi alati üksi olles kuigi lõbus.» «Jah, õigus küll,» vastas Joe, «aga tead, ma ei mõelnud palju selle üle. Nüüd, kus ma mereröövlielu olen proovinud, meeldib mulle palju rohkem mereröövel olla.» «Muidugi,» ütles Tom, «tänapäeval ei hakka inimesed palju enam erakuks, nagu nad tegid seda vanal ajal, aga mereröövlist peetakse alati lugu. Ja erak peab magama kõige kõvemal köhal, mis ta leiab, peab kotiriided selga panema ja tuhka pea peale raputama, väljas vihma käes seisma ja . . .» «Miks ta kotiriided selga paneb ja tuhka pea peale raputab?» päris Huck. «Ma ei tea. Aga ta peab seda tegema. Erakud teevad 90 ikka nii. Sina peaksid ka seda tegema, kui sa erak oleksid.» «Tühja ma teeksin!» ütles Huck. «No mis sina siis teeksid?» «Ei tea. Aga seda ma küll ei teeks.» «Aga, Huck, sa peaksid. Kuidas sa sellest mööda pääseksid?» «Ma lihtsalt ei kannataks seda. Ma jookseksin ara