Kirjanikud armastusest
ei ole armastust tundnud, ei saa tantsida rumbat. Rumba peab tulema
südamest. Tantsija peab iga oma liigutusega näitama haavatavust, kirge ja
kiindumust partneri vastu. Inimene, kes ei ole tundnud armastust, ei saa
kirjutada lugu sellest, kuidas rutiin tapab armastuse (P. Coelho „Zahir“). Me
peame õppima oma armastatut mitte lihtsalt kuulma, vaid kuulama.
Inimene, kes pole armastust tundnud, ei saa kirjutada laulusõnu:
„Su jalge all ma tahaks olla sammal.
Ja tahaks olla sinu kotipannal.
Ja kevadel ma tahaks olla nohu.
Ja suvel sinu varvas allpool rohu.
Ja sügisel su keemia järeltöö.
Ja talvel sinu kirju kelgunöör.
Su jalge all ma tahaks olla muru,
su taskupõhjas tahaks olla puru.“ (J. Tätte „Ma tahan olla öö“)
Loomeinimesed, kaasaarvatud kirjanikud, õpivad armastusest ja jagavad
oma elutarkust meiega.
annaabi.ee 
