Kirjandusteooria
Tekkis tekstilingvistika (saksa ja
hollandi autorid), mis sai keeleteaduses väga oluliseks. Varem uuriti keelt sõnade ja lausete
tasandil, muid üksusi väga ei tunnistatud. Saussure ütles, et tuleb teada keele üldist süsteemi
ja struktuuri, selle teadmisel saab moodustada lõputu hulga õigeid lauseid. Tekstilingvistika ja
semiootika hakkasid nägema probleemi, et lausete õigsus ja vastuvõetavus ei sõltu vaid
lausest vaid kontekstist (kotekstist). Elliptilised laused tunduvad valed, kuid olles osa
dialoogist normaalsed. (,,Kas soovid kohvi?" ,,Ei, teed") Vastus ,,Ei teed" kõlaks dialoogist
väljaspool veidralt. Ka tekstilingvistika arenemisel oldi ideel, et lause on see mida on vaja
analüüsida. Arvati et lausete vahel on seos, mis moodustavad teksti. Teksti moodustamine
sõltub kasutusolukorrast ja funktsioonist, mitte keele üldisest struktuurist. Tekst on koht kus
keele tähendus realiseerub