rikkalik lehemee korje. Kui mesi on monofloorne, sisaldab see vähemalt 50% ühe taime õietolmuteri, kui aga iga meetaime õietolmuterade maksimaalne sisaldus jääb alla 50% nimetatakse seda polüfloorseks meeks. Mee värvus ja maitse oleneb otseselt korjetaimedest. Mesila naabruses peaks kasvama häid meetaimi. Meepäritolu määratakse selles sisalduvate õietolmuterade päritolude järgi. Õietolmu kasulikkus inimestele Õietolmu kasutatakse ravi- ja kosutusvahendina. Soovitatakse kasutada kehvveresuse, südame- ja veresoonkonna-, seedetrakti ja paljude muude haiguste korral. Looduses ja inimeste elus on erakordselt suure tähtsusega õietolm. Õietolmul on uskumatult palju hämmastavaid ja haruldasi omadusi. Inimese tervise seisukohalt profülaktilisi, ravivaid ja toniseerivaid. Kuna aga kogutud õietolm koosneb paljude taimede tolmudest, siis on selles ka kõikide gruppide vitamiine, sealhulgas niisuguseid, mida muus toidus ei ole
koguma ja praeguseks on tal suur osa nii eestlase toidulauast kui ka peenest a la carte menüüst. Natuke lisaks veel huvitavaid fakte magustoiduks kasutatavate ainete nagu suhkru ja sokolaadi ajaloost. Nagu eespool mainitud oli vanimaks tooteks, mida toidu magustamisel kasutati mesi. Olemuselt on mesi suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilaste ensüümide toimel. Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine. Ammusest ajast on mett tarvitatud ka ravi- ja kosutusvahendina ning kosmeetikas. Mee tõrjus välja suhkur. Suhkru tootmine ja tarbimine algas Indias ligikaudu 3000 aastat e.m.a.. Eurooplased tutvusid suhkruga Aleksander Suure India retke ajal, mis toimus 327. aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Suhkru võidukäigu aeglust tõestab seegi, et Londonis jõuti suhkrutootmiseni alles 1544.a,
annaabi.ee 
