Rukkirääk
tihedas rohus või põõsastikus. Sellise peidulise eluviisi tõttu saab rääku harva
näha. Hirmutamise korral põgeneb mööda maad hämmastava kiirusega, tihti
põgenemissuunda muutes. Lendu tõuseb lind korraks ainult siis kui tal muud
pääsuteed pole. Hääle järgi tuntakse rukkirääku aga üsna hästi. Ta rääksumine on
linnu pesitsusperioodi häälitsus, eriti õhtuti ja öösiti. Häälitsemisel sirutab lind
kaela välja ja pöörab seda kord ühele, kord teisele poole. Seepärast kostubki
rukkiräägu rääksumine kord valjemini, kord nõrgemini ja hoopis teisest suunast.
Pesitsemine:
Rukkirääk on rändlind. Kevadel saabub ta alles siis, kui rohi on jõudnud juba nii
suureks kasvada, et lind ennast ära peita saab. Rukkiräägud elavad üksinda, vaid
pesitsemise ajaksmoodustub paar. Iga räägupaar kaitseb hoolikalt oma
pesaterritooriumi, rääksumine ongi territooriumihüüd. Pesa kujutab endast veidi
sügavamat lohku maapinnal. Haudub emalind