sügavus ja pehmus. See on tunnetatav ka meeshäälte vokaalis, basside ülemised noodid, mis tegelikult ei olnudki väga kõrged olid üsna pressitud. Ära kadus kogu koori kantileeni üldine sügavus. Teiste häälerühmade varju jäi aldirühm, kel puudus sügav toon ja kes üldiselt ei esinenud väga tugevalt. Tallise esituse puhul oli kõik palju läbipaistvam ja väiksema koosseisu tõttu oli vigade välja kostmise oht palju suurem. Õnneks vigu väga ei esinenud, kui välja jätta mõned sopranite ebatäpsed sisseastumised. Lauljate hääled sulandusid üldiselt hästi ja eriti kena oli Tallise teoste puhul just tenori partii esitus. Oleksin soovinud pisut rohkem ühtset energiat ja liikuvust, mida peaks mõlema helilooja teostes piisavalt olema. Koosmusitseerimine ja ühtsus andis rohkem tunda suure koosseisu puhul ja seda oleks võinud rohkem olla ka väikese koosseisu esitustes
kõneks) ka suhteliselt suurte liinitakistuste korral. Telefonijaamast kutsutakse abonenti kõnele 110V-se 50Hz-se vahelduvpinge rakendamisega telefoniliinile (telefoni kell heliseb). Telefoniabonent saadab valitud numbri keskjaama liini korrapärase lahti- ja kokkuühendamisega (impulsside arv = telefoninumbri osa). Telefonide elektriskeemides kasutatakse tervet hulka erinevaid lahendusi, hoidmaks ära kõne kostmise (kaja) aparaadi mikrofonist sama aparaadi kuularisse, kuid tagades samal ajal katkematud vooluahelad kuulari ja vastasabonendi ning mikrofoni ja vastasabonendi vahel.
Sepp nägi prao vahelt tulelontide läiget. Ta südame tuksumine jäi korraga seisma . . . «Mis te seal na kaua mängite?» käratses eemalt vali hääl. «Kohe võtke puusärk õlgadele ja kandke sisse!» «Ta on kole raske; tahtsime kaane pealt ära võtta,» anti vankri ümbert vastuseks. «Oh teie, laisad varesed!» kärkis esimene hääl. «Kus piits on? Küll ma teie keresid kergitan! Nemad, lurjused, kipuvad härrade asju lahti kängutama! Tohoo pöörased!» Veel selle kõne kostmise ajal vajutati puusärgi kaas ühet raksuga jälle kinni, puusärk kerkis 189 uuesti, oleks jälle peaaegu vääratanud, liikus siis ähkivate meeste õlgadel pikkamisi edasi, vist mõnest trepist üles, sest et sepa jalad tükk aega taeva poole näitasid, ja pandi siis ühes köhas maha, kus kandjate sammud tumedalt kõmisesid. Sepp kuulis veel kandjate vandumist nähtud vaeva üle ja nende sammude kaugele kaduvat kaja. Siis valitses «puusärgi ümber hauavaikus.