Riik tervikuna. Õigussuhte poolteks (osavõtjateks) peavad olema niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust e. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Juriidilised isikud Juriidilisene isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilisel isikul oli kolm tunnust (TS. koodeks, &25): 1. Omama eraldatud vara 2. Võivad oma nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi 3. Võivad olla hagejateks ja kostjateks kohtus ja vahekohtus Praeguse Tsiviilseadustiku üldosa seaduse III peatükist järeldub, et juriidilise isiku tunnused on: 1. Ta peab olema kantud äriregistrisse 2. Peab olema oma põhikiri 3. Nimi Juriidilise isiku võib asutada kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidiliste isikute õigusi-kohustusi ja nende loomise (asutamise) korda reguleerib põhjalikult "Äriseadustik" (01.09.95. a
· peale vabakslaskmist loeti orje kohe Rooma kodanikeks. · vabakslastud üritasid iseseisvas elus ennast tõestada ning tihtipeale said nad väga mõjukale kohale. Perekond ja kasvatus · perekond oli mehekeskne · perekonnapeale(mehele) kulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. · isal oli õigus ka oma pereliige surma mõista kuid sellega võis kaasneda ühiskonna hukkamõistmine. · naistel puudusid poliitilised õigused. · kohtuasjades oli kostjateks mehed. · kui isa tüdar abiellus ( murdeea lõpus ) siis tütar ei allunud enam enda isale vaid oma abikaasale. · naiste peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. · roomas suhtuti naistesse vabamalt kui kreekas. · naised poldud avalikust elust täielikult välja arvatud. · lapsed kasvasid ja õppisid kodus isa käe all ning seisnes praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmisega. · hiljem hakkati lapsi ka vaimselt harima.
annaabi.ee 
