Alkoholi mõju inimese organismile
eeskätt närvisüsteemis. Esialgu on need muutused funktsionaalsed, st. häiritud on elundite talitus, mürgituse edenedes
sugeneb aina rohkem orgaanilisi kahjustusi, mis osutuvad pöördumatuteks.
Muutuste kujunemine alkoholi kroonilisel kasutamisel sõltub ühelt poolt selle intensiivsusest (sagedusest ja
hulgast), teisalt jooja individuaalsetest iseärasustest. Mõni tugeva kostitutsiooniga isik võib alkoholi süstemaatiliselt
kuritarvitada ja ometi ei kujune tal märgatavaid vaimsed või kehalisi kahjustusi. Samas kui nõrgema konstitutsiooniga
või haigusest nõrgestatud organismiga isikul süvenevad juba lühemaajalisest lakoholi liigtarbimisest tuntavad
psüühikamuutused ja/või rasked somaatilised kahjustused.
Alkoholi süstemaatiline kasutamine põhjustab juba õige varakult, muidugi individuaalse erinevusega, põhiliste
psüühiliste funktsioonide häireid