Eesti II maailmasõja ajal
Kuigi ta sattus tülli oma ülemustega, viis ta ellu siiski Berliini poliitikat.
Litzmannile alluvas ametkonnas töötasid üksnes sakslased.
Saksa rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsusi.
Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe.
Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, katsed nurjusid.
Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks.
Plaaniti küüditamisi, uut idapiiri, kogu rahvusliku grupi ümberkujundamist.
Plaanide realiseerimine lükati sõjajärgsesse aega.
Majandusolud
Eesti majandus oli allutatud Saksamaa huvidele.
Majanduse peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikonna varustamine.
Samas hoiduti aga röövmajanduslikest sammudest, Eestist pidi saama ju Suur-Saksamaa osa.
Saksamaa aitas isegi kaasa majanduskahjude hüvitamisele.