Mullateaduse alused
kivimil läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes. Leiab aset neutraalse või
nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist
hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm.
3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on
kõrgemal kui 30 cm.
4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt
kostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on
punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult
hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud
mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud
pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b)
heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad
L(P)g, L(P)G