Ühikas on igav
Ja isegi kui viitsiks, ei ole seal niikuinii suurt midagi teha peale poodlemise.
Baari ka ei kipu, kuna seal on elu kallis. Aga mis siis teha? Mida tuleks ette võtta, et
veidikenegi huvitavam oleks? Järgnevas kõnes püüan juurelda selle küsimuse üle ning leida
lahendeid.
Esiteks arvan, et vastust ei tule otsida kaugelt. See peitub sinus eneses. Kui sul pole huvi, ei
ole ka viitsimist. Seega tuleks kõigepealt tekitada huvi. Paljud käivad laulmas, tantsimas või
võrgu- ja kossutrennis. Mina mitte, sest mul puudub nende tegevuste vastu huvi. Tantsimisega
olen tegelenud - tean, mis toimub, tagasi ei lähe. Laulda isegi võiks, kuid ma arvan, et ma
oskan piisavalt, et hümniga mitte hätta jääda või lõkkeõhtul "Õllepruulijat" kaasa joriseda.
"Superstaari" saatesse niikuinii ei läheks. Võrk- ja korvpall mulle ka väga pinget ei paku, sest
nendega olen samuti tegelenud. Võibolla kui korralikult mängida oskaks, erutaks rohkem. Kui
kuhugi minna, siis minna jõusaali