Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse
Jagas Rooma rauaaja kaheks
perioodiks haudade leiukomplekside abil, arvustas Monteliust, et too ei kasutanud
leiukontekste. Ese ja kontekst kuuluvad kokku!
Võib öelda, et juba 20. sajandi alguseks oli Põhjamaade arheoloogia tüpoloogia ja
kronoloogia suures osas paigas. Suudeti esemeid, kalmetüüpe, asulakohti panna
ajaliselt õigesse järjekorda.
Järgmine suurem areng toimus selles osas, mida selle materjaliga peale hakata
ning millisedi järeldusi teha. Selle kohta on suur nimi Gustaf Kossina, kes
hakkas kogu arheoloogilist materjali seletama ning tõlgendama. Sinnamaani oli
tegemist puhtalt empiirilise uurimistööga. Ta väitis, et mingisugused
esemerühmad, mida kasutatakse mingis piirkonnas, mingisuguste
kalmetüüpidega et seda nimetatakse rahvuslikuks kultuuriks. Teda huvitas
germaanlaste päritolu ning seetõttu tõstis ta germaanlased postamendile, mis
tõttu sai halva maine (natsid). Tegelikkuses oli see sellele ajastule lihtsalt omane,