Vene rahvariiete ajalugu
sarafani,
kuid Lõuna-Venemaal kanti
poneva/d- ehk seeliku taolist
põlle, mida kanti alati pika
alussärgi peal. Põhja-Venemaa sinine
traditsiooniline sarafan.
Kõik vene rahvariided on
avarad ja pikad.
Meeste rahvariided on
tagasihoidlikumad.
Põhiliselt kooseb meeste
kostüüm särgist- rubaha ja
pikkadest pükstest- portõ.
Meeste särgi omapärasus
on selles, et kaeluse
nööpimiskoht on mitte
keskel, vaid vasakul-
kosovorotka.
Harvem tehti nööpimiskoht
ka paremale.
Rahvariietus täidab
alati kindlat
funktsiooni-
ta peab olema:
• praktiline
• kergesti
hooldatav
• esteetiliselt
vastivõetav
Euroopalik riietusstiil hakkas Venemaal levima 1700 a. , kui
Peeter esimese käsuga olid kõik ( peale talupoegade ja
kirikuteenijate) kohustatud kandma euroopa stiilis kostüümi.
See avaldas mõju ka rahvariietele. Linnas hakkas see riietusstiil
levima väga ruttu, kuid maal jäädi enesele truuks ja kanti