Keemia põhi- ja keskoolile
Vesiniku leidumine.
75% Päikese ja tähtede massist.
Kuna H2 on väga kerge, siis Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida. Vähesel määral
leidub vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises.
Vesiniku füüsikalised omadused.
Värvusetu, lõhnatu, maitsetu, kõige kergem gaas. Vees lahustub väga halvasti (hästi
pallaadiumis). Väga madal keemistemperatuur.
Vesiniku kasutamine:
Vesinikuenergeertika:2H2+O2=2H2O (H<0),eksoterm.
Kütuselemendid, kasutatakse kosmoslaevades.
Raketikütusena.
Redutseerijana metallimaakidest metalli saamisel.
Ammoniaagi (NH3) tootmisel.
Vesiniku keemilised omadused.
Tavatingimustel väheaktiivne.Kõrgemal temperatuuril 1.) H2 on tavaliselt redutseerija (H0 -1e-=
H+1) :
H2+Cl2=2HCl
H2+S=H2S
3H2+N2=2NH3
H2+CuO=Cu+H2O
2.) Aktiivsete metallidega reageerides on aga
H2 oksüdeerija (H0 +1e-= H-1) :
2Na+H2=2NaH (naatriumhüdriid)
Ba+H2=BaH2 (baariumhüdriid)
Vesiniku saamine.
1.) laboratoorselt: Zn+2HCl=ZnCl2+H2
2