sulakivimist ümbris . Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raudnikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Üldlevinud arvamuse järgi on Veenus praegu liiga kuum, et seal võiks olla elu. Washingtoni ülikoolis töötav astrobioloog Dirk SchulzeMakuch on teisel arvamusel. Ta uuris koos kolleeg Louis Irwiniga kosmosesondidelt saadud andmete põhjal Veenuse atmosfääri seda osa, milles leidub hulgaliselt veepiisku. Selle keemilises koostises leidsid nad veidrusi, mida teadlaste arvates saab seletada ainult bakterite olemasoluga. PILT Veenuse lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 34 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist
koht, kust veel Päikesesüsteemis elu võib leida. Planeetide järjekorras on ta neljas alates Päikesest. Tema keskmine kaugus Päikesest on 227 936 640 km, mass 0, 10744 Maa massi ja üks aasta 1,8807 Maa aastat. Keskmine temperatuur -87 kuni -5 kraadi. Marsi pind on tolmune ja liivane ja sisaldab palju rauda, mistõttu ongi ta roostekarva. Sageli möllavad seal ka suured liivatormid, mis võivad kesta nädalaid ja mähivad planeedi tolmupilvesse. Kosmosesondidelt tehtud fotodelt on leitud Marsil pikki ja sügavaid kuivi jõesänge meenutavaid orgusid. Tõenäoliselt on Marsil väga kauges minevikus olnud vett, on olnud jõed ja ookeanid, mis tähendab, et seal võis kunagi eksisteerida elu. Marsil on kaks kuud ( Phobos ja Deimos), mis kujutavad endast tolmuga kaetud korrapäratuid kaljurahne. Marsile ainuomaseim joon on Päikesesüsteemi suurim vulkaan Olympus Mons, mis ulatub 24 km üle Marsi pinna, olles kolm korda kõrgem Mount Everestist. 2.5
annaabi.ee 
