raskusjõud on erinevad jõud – need on rakendatud erinevatele kehadele: raskusjõud mõjub kehale endale, kaal alusele. Keha kaal ei ole jääv. See võib teatud tingimustes suureneda või väheneda (võrreldes paigalseisva keha kaaluga). A Kiirendusega a üles liikuva keha kaal suureneb. Keha kaalu suurenemist võrreldes paigalseisva keha kaaluga nim ülekoormuseks. Seda esineb näiteks kiirliftide, lennukite ja muidugi kosmoserakettide tõusul. P = m(g + a) B Kiirendusega a alla liikuva keha kaal seevastu väheneb. P = m(g – a) C Kaaluta olek Kui eemaldada ese, millele keha toetub, kaob ka mõju toele, st kaob kaal. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. P = m(g – a) = 0, kui a = g Õhus langeb keha pole päris kaaluta olekus, sest talle mõjub õhutakistus. IV HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine
aatom 3 elektroni). Süsiniku aatomi neljas valentselektron jääb vabaks, mille arvel grafiit juhib elektrit. Grafiiti kasutatakse määrdeainena, pliiatsisüdamike, ekeltroonide ning tulekindlate tiiglite valmistamisel jm. Neutronite aeglustajana leiab ta rakendamist tuumareaktorites. Grafiidi püsivus temperatuuri tõusuga suureneb ja temperatuuril 1600*C on ta vastupidavam enamikust tulekindlatest materjalidest, seepärast valmistatakse temast kosmoserakettide düüse ja ninakoonuseid. Sütt nimetati varem süsiniku kolmandaks alletroopseks teisendiks. Süsi ja tahmaosakesed on üles ehitatud väga väikestest grafiidikristallidest. Sütt saadakse mitmesuguste orgaaniliste ainete söestamisel. Looduslikuks söeks on kivisüsi ja mitmesugused söeliigid (antratsiit jt.). Peaaegu puhas süsinik on koks ja tahm. Süsi on väga raskesti sulav (3500*C)- Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadud süsi on poorse
annaabi.ee 
