Kuule. Reise teistele planeetidele ei ole seni toimunud ei nende kulukuse ega kestuse pärast – reis Marsile kestaks lühikese stsenaariumi puhul, kus Maa ja Mars on üksteisele kõige lähemal, 500 päeva ning planeetide üksteisest eemal asumise korral 2 aastat. Inimese kosmosesse viimiste peamisteks takistusteks Maa gravitatsiooni üketamise kõrval on kosmose ülikarm keskkond ning inimese sõltuvus oma elukeskkonnast. Need asjaolud seavad kosmoselendudele ülikõrged tehnilised nõudmised ning seoses sellega ka kõrge hinna. Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatähtsad. Elukeskkonda tagavad süsteemid jaotatakse oma toimispõhimõtte järgi avatud ja suletud süsteemideks. Arendatakse ka veel eriti ökoloogilisi ning bioloogiliselt isetaastuvaid süsteeme, mis toetuvad miniökosüsteemile laeva pardal ning võimaldavad kasvatada ka värsket toitu.
ehitised Marsil on tõenäoliselt kenad punased telliskivimajad. Madal temperatuur ja kosmiline kiirgus tekitavad ainult lisaprobleeme. Üks lahendus on majade katmine betooniga, kuid kupliga võib katta terve asunduse. Ühe ettepaneku kohaselt tuleks ehitada kupli alla nelinurkse kujuga keskväljak, kus oleks taimi ja ehk ka tehisjärv. Keskväljakust saaks kolonistide kogunemispaik. Sellistes linnades elavad inimesed saavad luua täiesti oma kultuuri, mis on rohkem suunatud teadusele ja kosmoselendudele. Kuid kuplite all elamisel on ka oma hind. Lapsed, kes on sündinud Marsil ja seal ka üles kasvanud, ei saa planeet Maad külastada. Nende luustik ja lihased on kohandunud Marsi väikese raskusjõuga. Ja isegi Marsile täiskasvanuna saabunud kolonistidele muutub Maa külastamine raskeks. Kuigi koloonia loomise tehnilised väljavaated on väga head, ei lahenda Marss Maa ülerahvastumise probleeme. Lähemas tulevikus ei saa Marsil elama rohkem kui paar tuhat elanikku