Suurimad kehad kosmoses kosmos Kosmos (kreeka keeles ) on kreeka keelest pärinev sõna, mis tähendab maailma, täpsemalt korrastatud maailma. Kosmose kui harmoonilise maailma vastand on kaos, korra puudumine. Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja arengut. taevaKehad Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid...
Esiteks võivad nad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst, sisaldades suurel hulgal planeetide moodustumisest üle jäänud kive. Teiseks võivad nad suunduda Maa poole kokkupõrkest komeetidega Suurem osa meteoorkehadest pärineb just asteroidivööst. Asteroidid ongi meteoriitide lähtekehad. Üldjuhul lagunevad ja põlevad meteoorkehad juba kõrgemates atmosfäärikihtides. Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Langemist paapinnale soosib ka suure meteoorkeha ehk boliidi lagunemine väiksema massiga tükkideks. Purunemise põhjuseks on termiline pingestus, mis tuleneb pealispinna sulamiseni tõusva temperatuuri ja kosmiliselt külma sisemuse vahest. Meteoriidid jõuavad maale soojadena või tulistena, kuid mitte hõõguvatena nagu vahest arvatakse, kuna pidurdumise ajal nende pealispind jahtub. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
