Kosmopolitism
polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne
vaid tema kohalike kuuluvustega.
Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja
valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub
kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide
ülemvõimutaotlusi.
Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima
valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20.
sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F.
Engelsi kriitikas, kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja
rikka eliidi poolse rõhumise sümbolit.
Kosmopolitistlikke põhjendusi kasutati õigluse ja võrdse austuse saavutamiseks nii orjanduse
annaabi.ee 
