Eesti kultuuri ajalugu
Teatav muudatus oli
mõnetise sünguse ja murelikkuse sugenemine kunsti, mis ilmnes inimeste nägudel või süngetes värvides (Endel Kõks ,,Rõdul",
Eduard Viiralt ,,Monika"). 1944.-dal aastal oli riigi surve kunstile veel mõõdukas. 40-date II poolel hakkas surve üha kasvama ja
kestis kuni 50-dateni (Stalini surmani). Kõik kunstnikud pidid järgima sotsialistliku reziimi kunsti. Kõik, mis selle alla ei läinud
tembeldati kosmopolistikeks ja öeldi, et need ei kajasta elu piisavalt realistlike töödega ning kaheldi, kas tegu on ikka truude
kodanikega. Vabalt tegutseda ei saanud. Tugevnenud ideoloogilise surve tõttu viidi läbi korralik puhastus ja vaadati, kas nad ikka
oskavad tõeliselt elu kujutati, ja mitte sobivad inimesed visati Kunstnike Liidust välja. Kunstnikud, kes olid kogu aeg Eestis, nende
loomingus püsis nii palju kui võimalik nende endi käekiri