Eduard Viiralt
Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks
väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda 1. Näib,
nagu peaks Kristjan Raud olema rahvale lähedasem oma monumentaalse arhaiseeriva stiiliga,
millest hoovab rahvaluule eepilist hingust, põhjamaise looduse rüpes kujunenud talupoeglikku
ilumeelt. Viiralti looming, stiililt ja aineilt nii erinev Kristjan Raua omast, võib esmapilgul
tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt
juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse
positsiooniga rahvusvahelises graafikas või muude väliste asjaoludega. Selle populaarsuse
põhjus peitub, nagu Kristjan Raua puhul, sügavas vastavuses rahvuslikule mõtte- ja
tundelaadile. Viiraltile ja Rauale on ühine ka kõrge kunstnikueetika, raugematu
perfektsionism vormis sisulise täpsuse nimel.