Religioon õhtumaises kultuuris
See ei ole seotud konkreetsete jumalakujudega, vaid olevaga üldiselt ja meie suhtumisega
sellesse olevasse. Tänapäevases maailmas väga suur osa inimesi ei ole religioossed selles
mõttes, et nad usuks jumalaid, aga ometi on nad valmis seisma millegi suurema eest, nt
võitlema oma kodumaa eest. See on ka mingis mõttes seotud religioossusega.
Berger: Religioon on inimettevõtmine, mille käigus luuakse sakraalne kosmos ehk religioon
on sakraalse kosmiseerimine. Me saame inimeseks seda tüüpi mõtteskeemide taustal, need
tuletavad meelde, et meie ,,mina" ei lõpe meie nahaga, me oleme osa ühest suuremast
tervikust. See viitab sellele, et inimene on oma olemuselt avatud struktuur, tal on koguaeg
vaja midagi uut, midagi, mille nimel pingutada. Religioon on võime näha kogu kõiksust
inimlikult tähendusrikkana.
Piibliaegsete inimeste elu oli teistsugune, nad kohandasid oma elu müütide järgi. Ometi on
inimmõtlemine oma olemuselt sama.