tema poolt kehtestatud reegleid. Kui keegi aga milleski kahtles, siis oli kaalukaks argumendiks: "Tema ise ütles" (kr autos epha). Pythagorase õpilased ei tohtinud oma õpetajast rääkides teda nimepidi nimetada, vaid pidid ütlema: "See mees" või "Tema". Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed. Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks (kr kosmos `kord, kordaseatu', kr kosmeo `sean korda, ehin'; võrdle kr kosmetike 'kaunistuskunst') korra tõttu, mis on talle omane. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud. Maa asub maailma keskel ja ümber tema liiguvad teised taevakehad: Kuu, Päike, viis planeeti (Veenus, Merkuur, Marss, Jupiter, Saturn) ning kinnistähtede sfäär. Taevakehade liikumine on ühtlane ringjooneline
helikõrgus sõltub selle keele pikkusest (kui kitarril võtta üks keel ja see helisema tõmmata, siis asetades sõrme keelele kõlakastile lähemal tekib madalam heli, kui siis kui sõrm on kõlakastist kaugemal- keele pikkust on omakorda võimalik sel hetkel mõõta ja arvudesse kanda). Ettekujutus arvudest kui maailma olemusest on aluseks ka P. arusaamale taevakehade liikumisest. Just tema olevatki hakanud esimesena kogu maailma tervikuna nimetama kosmoseks (kosmos- kord--->kosmeo-sean korda--->kosmetike- kaunistuskunst-->kosmeetika polegi kosmosest väga kaugel!). Niisiis kosmos kui kord, mis talle omane on ja kaosega võrreldes mitte ainult korrapärasus, vaid ka harmoonia ja kaunidus. Niisiis maailm tervikuna on korrapärane ja kaunis ning sestap ei saa maailm olla ka lapik või silinder nagu varasemad filosoofid ja teadlased arvasid, vaid sootuks kõige täiuslikum ja ilusam geomeetriliste kehade seas- kera
annaabi.ee 
