· parandusse saatmise kuupäevast 28. Mida näitavad triipkoodi esimesed numbrid? · kaupluse koodi · kaubagruppi · tootja maad 29. Milline märgistus lisatakse kaubale lisaks võõrkeelsele märgistusele? · originaaltekstist lähtuv eestikeelne märgistus · inglisekeelsest tekstist lähtuv eestikeelne märgistus · originaaltekstist lähtuv eesti ja ühe EL keelne märgistus 30. Kui kosmeetikatootel minimaalne säilimisaeg on üle 30 kuu · siis märgitakse ülejuhul vaid aeg, mil ta võib olla avatud · peab märkima täpse säilimisaja · täpne säilimisaeg märgitakse vaid dekoratiivkosmeetikale
Kuid reaalsuses on suur osa kosmeetikatööstusest suures osas orienteeritud vaid kasumi tootmisele. Euroopa Liidus on käibel umbes 10000 keemilist ainet, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes. Enamasti on nende kohta on olemas ainult minimaalne info, millist mõju nad avaldavad inimese tervisele ja keskkonnale. Kahjuks puuduvad paljudel neist ka andmed pikaaegse mõju kohta. Alates 1999 aastast on tootjad ja importijad kohustatud igal Euroopa Liidus käibel oleval kosmeetikatootel ära märkima, mida täpselt mingi toode sisaldab (nn. INCI- nimekiri = International Nomenclature of Cosmetic Ingredients). Nii saab igaüks teada või järele vaadata, mis aineid täpselt vastav toode sisaldab. Kahjuks ei ole tarbija elu INCI nimekirjaga sugugu kergeks tehtud, kuna see on ainult ladina ja inglise keeles ning seadus ei nõua selle tõlkimist vastavasse riigikeelde. Alates 1% toote üldkogusest aga ei ole ainete järjekord enam tähtis. Nii võib olla koostisaine,
Kolmas etapp: Suuvee tootmine. Erinevates firmades toodetakse erineva retsepti järgi, lisatakse enda nägemise järgi lisaaineid ja mingid kaubamärgid hoiavad oma koostist aastate vältel tarbijale tuttavana. Neljas etapp: Suuvee pakendamine. Tooted on pakendatud üldjuhul plastmass pudelitesse ja peale on lisatud etiketid. Klient peab saama kauba kohta tõest teavet, et teha sortimendi hulgast teadlik valik. See, milline märgistus peab olema kosmeetikatootel, on reguleeritud Kosmeetikatoodete märgistamise eeskirjaga (VV määrus nr. 125 09.04.2002). Kosmeetikatoodete märgistus peab olema eesti keeles, nähtav, selgelt loetav, kulumiskindel, tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav. Müügipakendil peab olema tootja, tema volitatud esindaja või toote turule laskmise eest vastutava isiku nimi, ärinimi või logo ja aadress või registrijärgne asukoht. Samuti peab toote-
Nii saab hoida oma tervist ja pääseda pettusest. Antud referaadis välja toodud nimekirjas on vaid kõige kahjulikumad ained (lisaks neile esineb mittekasulikke aineid veelgi). Kuid kuna ainuüksi EL-is kasutatavaid aineid on kokku umbes 10 000, on nende seas orienteeruda üpris raske. Seepärast olekski hea endale selgeks teha vähemalt kõige kahjulikumad neist. Alates 1999 aastast on tootjad ja importijad kohustatud igal Euroopa Liidus käibel oleval kosmeetikatootel ära märkima, mida täpselt mingi toode sisaldab (nn. INCI-nimekiri = International Nomenclature of Cosmetic Ingredients). Nii saab igaüks teada või järele vaadata, mis aineid täpselt vastav toode sisaldab. Kahjuks ei ole tarbija elu INCI nimekirjaga sugugu kergeks tehtud, kuna see on ainult ladina ja inglise keeles ning seadus ei nõua selle tõlkimist vastavasse riigikeelde. Alates 1% toote üldkogusest aga ei ole ainete järjekord enam tähtis.
annaabi.ee 
